Miks elada Viimsis

Viimsi on üsna omapärase struktuuriga, mis erineb tuntavalt Eesti väikelinnade omast. Tegemist on poolsaarel asuva asumiga. Kui laevateed ja futuristlik tunnel Helsingisse välja arvata, siis suunduvad ainsad ühendusteed muu maailmaga Viimsist lõunasse; üsna ainulaadne olukord Eesti omavalitsuste hulgas. Seega ei kasva inimeste hulk mitte ainult asustuse keskel, nagu tavaliselt asumite puhul, vaid ka lõunaservas Haabneeme ja Viimsi asulas. Nende asulate asustustihedust tõstab veel Viimsi tihe seotus Tallinnaga, piki rannikut jookseb tugev ühendustee.

Mida pakub Viimsi?

Siin on suured rohelised massiivid, koos laululava ümbruse ja Pirita kloostrimetsaga moodustavad Tallinna külje alla tervikliku rekreatsioonivõrgustiku. See on midagi, mis pakub täiendust Nõmme ja Harku raba terviseradadele. Vaba aja veetmise kohana toimib juba täna Viimsis muuseumide võrgustik, mis on laienenud ka saartele. See struktuur pakub mitmekesist nädalavahetuse veetmise võimalust.

 

viimsi4 

Kes siin elavad?

Viimsis võib eristada kolme eri ajajärgul siia saabunud elanike gruppi. Esiteks kunagised kalurikülade asukad, nn. põlisviimsilased, kes on siin elanud põlvkonniti ja mäletavad Viimsit veel ajast, kui see koosnes iseseisvatest küladest. See grupp sai Viimsis maareformiga tagasi maid, põlde ja metsi.

Teine suur osa on need, kes tulid valda koos kolhoosi ja sovhoosi tekkega. Neile lisanduvad veel nõukaaegsete suvilakooperatiivide omanikud, kes on aastakümnetega Viimsis juurdunud ja siia paikselt elama asunud.

Viimane, kõige suurem rühm on nn. krooni aja sisserändajad, keda on kõvasti üle poole elanikest. Valdavalt kuuluvad nad Eesti ühiskonna edukamate ja aktiivsemate elanike hulka. Neil on vahendeid osta eramukrunte ja rajada uusi maju. Nad on inimesed, kes käivad kesklinna kontorites tööl ja tõstavad Viimsi enim ettevõtteid registreerinud omavalitsuste hulka. See on see klass, kes kujundab Viimsi tänase eramaja- ja autokeskse näo. Need inimesed on valdavalt tulnud siia mereäärse elamukrundi pärast.

Viimsi ülesehitus

Viimsi teine omapära on see, et elamurajoonid ei asetse mitte ümber keskuse, vaid on välja venitatud piki rannikut. Vanad mereäärsed kalurikülad on siin tänase päevani üks olulisemaid asustusstruktuuri kujundajaid.

Kolmas tugev tegur poolsaarel on kaks kõrvuti paiknevat nõukaaegset keskust, mille omavaheline seotus on väga peen ja delikaatne teema. Selgelt suurem on endine S. M. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi keskus, mis ehitati aastakümnete eest Haabneeme küla kõrvale põllule. Teine, Pirita lillekasvatussovhoosi keskus on rajatud Viimsi mõisahoonest läände, klindi peale. Need kaks moodustavad piirkonnas tihedama urbaniseerunud keskuse, kuhu on viimase kümne aasta jooksul lisandunud hulk korterelamuid. Valla tervikpilti vaadates on selge, et endine Kirovi kalurikolhoosi hoonestus paikneb keskuse väljakujundamiseks parimal kohal, valla lõunapiiril, kus elanike tihedus on kõige suurem ja kustkaudu käib suur osa Viimsi autoliiklusest.

 

 

 

viimsi1 

 

 

 

viimsi3 

 

Võimalused Viimsis

Viimsi ei ole amerikaniseerunud äärelinn, kus ilma autota ei saa meetritki edasi. Kui võrrelda Viimsit Eesti linnadega, kus on sama palju elanikke, siis mahub nende aktiivne keskus ära umbes kilomeetrise diameetriga ringi sisse. Mõnel linnal on see ring ühtepidi lopergune, teistel teistpidi venitatud, aga üldjoontes on tegu sama suure alaga. See on ala, mida 15 000 – 20 000 inimest vajavad ja mille nad suudavad muuta aktiivseks, sest kilomeeter on vahemaa, mida on mugav läbida jalgsi.

Haabneeme asula praegusest teenindavast infrastruktuurist paikneb valdav osa kilomeetrise ringi sees: siin on kaks hotelli, kaks ujulat, kaks kaubanduskeskust, haigla, vanadekodu, kontoripinnad jne. See kontsentreeritud keskus on pärit eesrindliku nõukogude kalurikolhoosi ajast, kui siia loodi tugev ja meeldejääv arhitektuurse karakteriga linnaruum.
Siinset arhitektuuri võib pidada üheks paremaks modernistliku arhitektuuri näiteks Eestis.

Viimase kümne aastaga on siia ehitatud sotsiaalseid objekte nagu kaks koolimaja, kaks lasteaeda, spordihoone ja palliplatsid – teenuste valik, mis teeb nii mõnegi väikelinna kadedaks. Ja distants nende vahel ei ületa paarisadat meetritki. Kui võrrelda Viimsis pakutavaid tegevusvõimalusi näiteks Viljandi või Rakvere omadega, siis torkab silma vaid teatri ja kino puudumine.

Elukeskkonna lähedal:

* Viimsi Vallavalitsus – viimsivald.ee
* Viimsi Keskkool – 
viimsi.edu.ee
* Randvere Kool – randvere.viimsi.edu.ee
* Viimsi Muusikakool – viimsimuusika.ee
* Viimsi Kunstikool – viimsiart.edu.ee

* Laanelinnu Lasteaed
* Karulaugu Lasteaed
* Päikeseratta Lasteaed

* Leppneeme Sadam
* Miiduranna Sadam

* Erahaigla Fertilitas – fertilitas.ee
* Viimsi Vabaõhumuuseum – rannarahvamuuseum.ee
* Viimsi Vabakogudus – viimsi.ekklesia.ee
* Viimsi Spa – spatallinn.ee
* Viimsi Huvikeskus – huvikeskus.ee
* Haabneeme Terviserada – terviserajad.ee

* Restoran Paat – paat.ee
* Oko Restoran – okoresto.ee
* Külarestoran Roots – roots.ee 
* Viimsi Kaubanduskeskus
* Kauplus Maxima
* Kauplus Konsum

* Bussiühendus Viimsi keskuse ja Tallinnaga. Bussiliinid: 114, 260, V1, V5